Patsiendi psüühilise seisundi hindamise komponendid
I Intervjuu (subjektiivsed vaevused ja elamused, haiguse anamnees, eluanamnees, seosed elusündmustega, suhted)
II Anamnees (intervjuu; andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt;
varasemad sissekanded ravi- ja õendusdokumentidesse)
III Psüühilise seisundi hindamise mõõdikud
a) üldhinnangu skaalad, näiteks:
GAF – üldine toimetuleku skaala,
CGI – kliinilise üldmulje skaala.
b) spetsiifilised skaalad, näiteks:
EEK – emotsionaalse enesetunde küsimustik, hindab depressiooni ja ärevuse sümptomeid,
PANSS – positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala (skisofreenia jts häirete korral),
MMSE – hindab kognitiivseid võimete häirumist.
c) diagnostilised intervjuud, näiteks:
MINI – rahvusvaheline neuropsühhiaatriline intervjuu (reeglina ei kasutatata kliinilises praktikas, leiab rakendust teadusuuringutes).
Oluline on teada, et skaalade jt mõõdikute kasutaminel on psüühikahäirete diagnostikas pigem abistav tähendus; esmajoones sobivad skaalad seisundi kirjeldamiseks ning sümptomite dünaamika jälgimiseks.
II Anamnees (intervjuu; andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt;
varasemad sissekanded ravi- ja õendusdokumentidesse)
III Psüühilise seisundi hindamise mõõdikud
a) üldhinnangu skaalad, näiteks:
GAF – üldine toimetuleku skaala,
CGI – kliinilise üldmulje skaala.
b) spetsiifilised skaalad, näiteks:
EEK – emotsionaalse enesetunde küsimustik, hindab depressiooni ja ärevuse sümptomeid,
PANSS – positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala (skisofreenia jts häirete korral),
MMSE – hindab kognitiivseid võimete häirumist.
c) diagnostilised intervjuud, näiteks:
MINI – rahvusvaheline neuropsühhiaatriline intervjuu (reeglina ei kasutatata kliinilises praktikas, leiab rakendust teadusuuringutes).
Oluline on teada, et skaalade jt mõõdikute kasutaminel on psüühikahäirete diagnostikas pigem abistav tähendus; esmajoones sobivad skaalad seisundi kirjeldamiseks ning sümptomite dünaamika jälgimiseks.