Enesekontrolliülesanded
1. Illusioon on
a) tajutava objekti mitte ära tundmine
b) tegeliku objekti moonutatud tajumine
c) tajuelamus ilma reaalse objektita
d) kehaskeemi häire
2. Akatiisia on
a) võimetus kogeda positiivseid emotsioone
b) võimetus ära tunda ja kirjeldada oma emotsioone
c) võimetus paigal püsida
d) võimetus mõista kõnet
3. Sundmõte on
a) teatud olukorra ülemäärane kartmine, kusjuures nimetatud olukord ei ole ohtlik
b) idee, mis haarab inimese teadvuses domineeriva koha ja on ebareaalne
c) haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile
d) teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkust inimene mõistab
4. Agnoosia on
a) võimetus mõista kõnet
b) võimetus paigal püsida
c) võimetus ära tunda tajutavaid objekte
d) võimetus kirjeldada oma emotsioone
5. Psühhomotoorseks rahutuseks nimetatakse
a) alanenud kognitiivset ja motoorset aktiivsust
b) haiguslikult kõrgenenud meeleolu
c) haiguslikult kõikuvat meeleolu
d) ülemäärast kognitiivset ja motoorset aktiivsust
6. Anhedoonia on
a) võimetus kogeda positiivseid emotsioone
b) võimetus ära tunda ja kirjeldada oma emotsioone
c) haiguslik tajuelamus keha sisekeskkonnast
d) võimetus paigal püsida
7. Kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust on
a) tikk
b) stereotüüpia
c) ambivalents
d) sundtegu
8. Anterograadse amneesia korral
a) ei suudeta äsja vastuvõetud teavet meelde jätta
b) ei mäletata endaga juhtunut (nt trauma; õnnetus)
c) meenutamise käigus on võõras kogemus muudetud enda kogemuseks
d) juhtunu meenutamisel on seda täiendatud detailidega, mis on pärit teistest sündmustest
9. Maania on
a) ülemäärane kognitiivne ja motoorne aktiivsus
b) meeleolu haiguslik kõrgenemine koos kognitiivsete ja käitumuslike muutustega
c) idee, mis haarab inimese teadvuses domineeriva koha ja on ebareaalne
d) haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile
10. Sensoorse afaasia korral
a) on häirunud kõne mõistmine.
b) on patsiendi kõne artikulatsioon häirunud
c) on patsiendi enda produtseeritud kõne on oluliselt häiritud, kuid mõistab teiste kõnet
d) on häirunud objekte tähistava te sõnade leidmine
Õiged vastused:
1. b)
2. c)
3. d)
4. c)
5. d)
6. a)
7. d)
8. a)
9. b)
10. a)
a) tajutava objekti mitte ära tundmine
b) tegeliku objekti moonutatud tajumine
c) tajuelamus ilma reaalse objektita
d) kehaskeemi häire
2. Akatiisia on
a) võimetus kogeda positiivseid emotsioone
b) võimetus ära tunda ja kirjeldada oma emotsioone
c) võimetus paigal püsida
d) võimetus mõista kõnet
3. Sundmõte on
a) teatud olukorra ülemäärane kartmine, kusjuures nimetatud olukord ei ole ohtlik
b) idee, mis haarab inimese teadvuses domineeriva koha ja on ebareaalne
c) haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile
d) teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkust inimene mõistab
4. Agnoosia on
a) võimetus mõista kõnet
b) võimetus paigal püsida
c) võimetus ära tunda tajutavaid objekte
d) võimetus kirjeldada oma emotsioone
5. Psühhomotoorseks rahutuseks nimetatakse
a) alanenud kognitiivset ja motoorset aktiivsust
b) haiguslikult kõrgenenud meeleolu
c) haiguslikult kõikuvat meeleolu
d) ülemäärast kognitiivset ja motoorset aktiivsust
6. Anhedoonia on
a) võimetus kogeda positiivseid emotsioone
b) võimetus ära tunda ja kirjeldada oma emotsioone
c) haiguslik tajuelamus keha sisekeskkonnast
d) võimetus paigal püsida
7. Kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust on
a) tikk
b) stereotüüpia
c) ambivalents
d) sundtegu
8. Anterograadse amneesia korral
a) ei suudeta äsja vastuvõetud teavet meelde jätta
b) ei mäletata endaga juhtunut (nt trauma; õnnetus)
c) meenutamise käigus on võõras kogemus muudetud enda kogemuseks
d) juhtunu meenutamisel on seda täiendatud detailidega, mis on pärit teistest sündmustest
9. Maania on
a) ülemäärane kognitiivne ja motoorne aktiivsus
b) meeleolu haiguslik kõrgenemine koos kognitiivsete ja käitumuslike muutustega
c) idee, mis haarab inimese teadvuses domineeriva koha ja on ebareaalne
d) haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile
10. Sensoorse afaasia korral
a) on häirunud kõne mõistmine.
b) on patsiendi kõne artikulatsioon häirunud
c) on patsiendi enda produtseeritud kõne on oluliselt häiritud, kuid mõistab teiste kõnet
d) on häirunud objekte tähistava te sõnade leidmine
Õiged vastused:
1. b)
2. c)
3. d)
4. c)
5. d)
6. a)
7. d)
8. a)
9. b)
10. a)