Tahteelu
Tahte väljenduseks on motoorne tegevus. Tegevus on inimese aktiivne moodus tegelikkusega kohanemiseks. Tegevuse eesmärgiks on kas muuta tingimusi enesele soodsamaks või kohandada ennast muutunud tingimustele vastavalt.
TAHTEAKTIIVSUSE HÄIRED:
1. Tahteaktiivsuse tõusuga seotud häired
- Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus.
- Psühhomotoorne rahutus – ülemäärane motoorne ja kognitiivne aktiivsus.
- Hüperkineesia – liigutusaktiivsuse suurenemine.
- Akatiisia – suutmatus paigal püsida, mis on tingitud sisemisest pingetundest.
2. Tahteaktiivsuse langusega seotud häired
- Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine.
- Psühhomotoorne pidurdus – alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus.
- Hüpokineesia – liigutusaktiivsuse alanemine.
3. Tahteaktiivsuse väärastumisega seotud häired
- Kajanähud – teise inimese liigutuste, kõne, miimika jne motiveerimatu jäljendamine (ekopraksia, ekolaalia)
- Negativism – motiveerimatu vastupanu liigutamise või korralduste täitmise suhtes.
- Ambitendents – vastandlikud impulsid käitumises.
- Stereotüüpia – teatud toimingute või ütluste pidev kordamine.
- Maneersus – eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused.
- Tikk (tic) – tahtmatu spastiline liigutus või häälitsus.
* Katatoonia - motoorne anomaalia, mis esineb mitteorgaaniliste psüühikahäirete
korral. Leiab käsitlemist edaspidi skisofreenia konspektis.
4. Impulsihäired.
- Sundtegu e kompulsioon – kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit
tegevust.
Patsiendi tahteaktiivsuse hindamisel on oluline hinnata järgmisi aspekte:
aktiivsuse tase - 1) alanemine >>> stuupor, 2) tõus >>> rahutus;
sihipärasus - veidrad poosid, kajanähud, stereotüüpsed liigutused/tegevused; katatoonia, negativism, maneersus; sundteod.