Tundeelu
Tundmused e emotsioonid on subjektiivne hinnang tegelikkusele. Emotsioonid ei ole teadliku kaalutlemise tulemus, vaid tahtest sõltumatud elamused. NB! Hinnang situatsioonile sõltub inimese veendumustest ja uskumustest ning võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (nt kurbus- ja süütunde koosesinemine).
Meeleolu on pikemat aega püsiv tundmuste tase.
TUNDEELU HÄIRED
I Emotsionaalse reaktiivsuse häired:
1. emotsionaalse reaktiivsuse alanemine (hüpopaatia, apaatia);
2. emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine (afektlabiilsus);
3. emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine (emotsionaalne inadekvaatsus, ambivalents).
II Meeleolu häired
1. Alanenud meeleolu
Depressioon e meeleolu haiguslik alanemine, millega kaasnevad ka käitumuslikud ja kognitiivsed muutused.
Meeleolu alanemisega seotud muud emotsioonid: labiilne meeleolu, düsfooria, anhedoonia.
Anhedoonia – püsiv võimetus kogeda positiivseid emotsioone.
2. Kõrgenenud meeleolu
Maania (ka manía)– meeleolu haiguslik kõrgenemine, millega kaasnevad ka käitumuslikud ja kognitiivsed muutused.
Ekstaas – kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal.
Eufooria – intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga
3. Muud (negatiivsed) emotsioonid – ärevus, hirm, paanika, viha, süütunne, häbitunne
Patsiendi emotsionaalse seisundi hindamisel on oluline hinnata järgmisi aspekte:
a) meeleolu - alanenud, kõrgenenud, muud püsivad tunded (ärevus, süütunne);
b) afekt ehk emotsionaalne reaktiivsus - alanenud, kõrgenenud, inadekvaatne.